Rubriik: BLOGI

Kogu selle enesearenguteekonna kõige nõmedam osa on see, et me saame nii faking teadlikuks. Ja kohe kui tahaks vajuda mõnusasse ohvrirolli siis sa ei saa. Lihtsalt ei saa.

Mis ei tähenda aga seda, et ei võiks väljendada oma tõelisi tundeid ja emotsioone, isegi kui need on negatiivsed ja rasked.

Ma ei ole tänamatu. Ma tõesti ei ole. Aga vahest kisendab sees, et Sa väärid Maailma parimat kohtlemist. Sa oled väärt seda, et Sinu peale mõeldakse ja Sinu jaoks tehakse tegusid Sinu armastuse keeles.

Millest ma räägin?

Ma tean, et asi on vaatenurgas. Alati on.

Millele ma siis praegu tahan fookuse panna? Praegu tahan päriselt vinguda 😀

Ma tahan tunda ennast päriselt printsessina. Täieliku kuningannana. Ma tahan, et mu mees ärkaks aastapäeva hommikul juba selge plaaniga. Selge plaaniga rabada mind jalust. Alustada hommikut üllatustega ja jätkata nendega kuni magama jäämiseni.

Vahest oli nii tore, kui mees oli tähtpäevadel välimaal. Sellel ajal sain ma kõige suuremaid ja uhkemaid lillekimpe, mis toodi kulleri ja ilusa kaardiga koju. Tavaliselt oli lisandiks ka mõni maitsev šokolaad (mis on minu lemmikmaius for life). Loomulikult sain ma ka täna ilusad roosid. Minu 1 armastuse keel on kingitused, füüsiline puudutus ja tunnustus.

Aga mida ma siis virisen? Nädalavahetusel me sättisime plaanid nii, et saaksime minna koos Tallinnasse. Kuna Tln olid meie üürnikel seal vannitoaga mingi jama siis ta pidi niikuinii minema ja selle asja seal korda tegema. Seega tundus mõistlik need kaks asja ühendada. Sinna sõites valisime koos majutuse, otsustasime peatuda Hiltonis ja nautida siis õhtut kahekesi. Õhtul valisime siis ka üsna spontaanselt ja jooksvalt kontsert-õhtusöögi, mis linnas oli. See nädalavahetus oli super mõnus, maitsev toit ja mõnus atmosfäär. Kolm korda 12h sees ulakusi ja üldse, kaua magamist. Aga, meil polnud konkreetset plaani. Mulle ei öeldud: “Palun broneeri endale 22-23 märts, me lähme välja. Kõik on korraldatud, lapsed hoitud. Dresscode see ja see.”

Mis oleks the ultimate asi, mida üks mees saab naisele alustuseks kohtingut planeerides teha.

Me oleme nii yololt ja ilma konkreetse plaanita läinud koos läbi selle paarisuhte teekonna. Kõige tipp oli kui kahe pisikese lapsega pidime minema Soome elama ja hakkasime pakkima kogu elamist ja vajaminevaid asju kokku 1h enne kodust väljasõitmist. 1 tunniga terve pere (beebi+väikelapse+minu enda asjad). Halloo, terve mõistus, kus olid?

Lisaks reisid nii Pariisi, Veneetsiasse ja Roomasse. Planeerides majutust alles lennujaamast või kohapeal. Kui varem ma sellest nagu eriti ei hoolinud siis täna on mulle üsna selgeks saanud.

Peab olema siht, peab olema plaan, peab olema kavatsus. Muidu läheb nii palju väärtuslikku aega planeerimise peale, mida saaks juba nautlemiseks kasutada selle reisi hetkel.

Aga minu pahameel täna. Jah meil on musid, kallid, ma armastan sind. Ja mu mees on tõsiselt ja südamest hea mees, kes pakub turvatunnet ja hoiab ja hoolitseb. Ta on täiesti täiuslik isa meie kahele lapsele.

Aga mis värk on sellega, et 18 aasta jooksul ei ole mitte ühtegi algusest lõpuni planeeritud kohtingut või jalustrabavat üllatust?

Miks ei ole ettekavatsetult valmistatud ilusaid romantilisi hetki ja üllatusi, mis teeksid mind nii härdaks ja puudutaksid südameni välja…

Kas minu standardid on nii täidetud ja latt liiga kõrgele tõstetud?

Ma tean, et kommunikatsioon ja suhtlus on ülimalt oluline osa. Aga ma arvan, et vahepeal me räägime nii erinevaid keeli. Mehed on marsilt ja naised on veenuselt, kirjutab John Gray.

Kui me teame üksteise armastusekeeli, siis on oluline mõista, et mina tunnen armastust kui sa teed minu heaks neid asju, mis mulle meeldivad. Mitte neid asju, mida sina armastad. Ja mina teen neid asju, mis on Sinu armasusekeeled ja sinu armastuse anumat täitvad.

Seega, Elu, palun raba mind jalust kõige positiivsemas mõttes, suurepärase kingituse/üllatuse või kohtinguga! Aamen.

Mis on väärtuslik kasutegur sellel postitusel või mõttevälgatusel? Mehed võtke ennast kokku. Planeerige ja üllatage oma kaaslasi. Tea oma partneri armastusekeelt ja tee planeeritud ja läbimõeldud tegevusi! Ole ettevalmistunud, naised jumaldavad seda!

Naine, kes on “toidetud armastusega” mitmekordistab küllust ja õnne Sinu elus.

Merili

edit: ma olen ise seda teksti nüüd 4x läbi lugenud ja saan aru ka kui jabur see on. See jätab sellise ärahellitatud tänamatu jõmpsika mulje 😀 Aga need olid siiski mu päris mõtted ja jätan need sellegipoolest siia üles.

Inimese üks peamine eesmärk on evolutsioon ja areng.

Meie arengu käivitajateks on teised inimesed. Mina tean ja oskan kindlasti midagi sellist, mida sina ei oska ning vice versa.

Meie kõige olulisem ülesanne on olla autentne ja ehe. Seda tehes oleme me kõige ilusamad, rahulolevamad ja ka kõige kasulikumad teiste inimeste jaoks.

Kandes muudkui ühte maski teise järel tõmbame me oma ellu “valesid” inimesi ning lõpuks leiamegi ennast valest keskkonnast, valede inimeste ümber. Olles tühjaks pigistatud ja jõuetud.

Lõpuks seisame silmitsi oma sisemise “pudru ja kapsaste” kuhjaga ning hakkame otsima iseennast. Kui oleme suutnud märgata, et meie ühendus iseendaga on kaduma läinud siis see on alati hea koht, sest märkamisest saab kõik alguse.

Kui oleme märkanud, et oleme elanud sellena, kes me tõeliselt ei ole, siis saame hakata elama iseendana. Ehtsa iseendana.

Aga siin on ka üks konks. See nõuab julgust.

See nõuab kohe karumõõtu julgust, sest meie sisemine kriitik ja ego hakkavad selles etapis meid kõvasti nüpeldama ja proovile panema.

Esile kerkivad küsimused nagu: “Kelleks sa ennast õieti pead?”, “Kes sina selline üldse oled”, “Sa tead ka, et sina ei ole selle jaoks piisavalt tark, kogenud, teadlik, oskuslik jne”

Mida siis teha? Jääda neid hirmustardipakult alguse saanuid mõtteid uskuma? End kõige vägeva ees sulgeda? Mitte teha ebamugavaid samme, mis nõuavad julgust ja eneseusku?

Minu jaoks toimib alati selline harjutus. Mõtle läbi, kas kahetseksid seda, et ei teinud midagi julgust nõudvat (elu parendavat sammu) nt 5 või 10 aasta pärast? Kui vastus on jah, siis tuleb see samm astuda. Minna läbi hirmu ja panna end ebamugavasse olukorda, et saaks toimuda areng.

Areng, mis on meie inimeste üks peamisi eesmärke. Ainult ebamugavusest sünnib areng. Ja see nõuab julgust ning ehedust. Kui me soovime pakkuda tooteid või teenuseid siis me pakume neid ju teistele inimestele. Kui me soovime olla õpilased siis me vajame õpetajaid. Ühesõnaga ja kokkuvõtvalt, arenguks me vajame teisi ehedaid inimesi enda ümber. Ja me leiame ehedad ja autentsed inimesed, kui oleme ise ehedad ja ilma maskideta.

Merili

Kas me oleme tavaliselt oma paarisuhtega rahulolematud pigem siis kui meil endal on kõik mega hästi, saame ennast teostada, elama endaga rahulolevat ja rõõmsalt või pigem siis kui meil endal on mingi kriis?

Oma kogemuse põhjal tean, et peamiselt on asi enda isiklikus elus ja rahulolematuses mingite aspektidega.

Me kipume ikka ja jälle õnne otsima väljapoolt. Anname partnerile suure vastutuse, et tee neid ja neid asju siis ma olen õnnelik.

See on lõks ja meelepete.

Ärme aja sassi seda, mis on lugupidav käitumine romantilises suhtes üksteisega vs seda, mide me hakkame nõudma kui tunneme end ise tühjana.

Kui tunned end tühjana siis on mõistlik lihtsalt partnerilt paluda iseenda jaoks rohkem aega. Räägid ilma näägutamise ja vingumiseta, et praegu on olukord nii ja palun vastuta sina praegu nende ja nende asjade toimimise eest.

Väga väga tänuväärne abivahend on märkmiku pidamine. Iga kord kui tunned, et su partner on mega nõme siis vaata tagasi kirjutatule ja hakkad märkama mustreid enda enesetundes vs reaalsete probeemide seost romantilises suhtes.

Meie kõrval saab energeetiliselt olla vaid said see partner, kes vibreerib meiega samal sagedusel.

Seega kui märkad, et suhe on suht pekkis ja partner ikka eriline nõmekas siis vaata peeglisse. Äkki oled liigselt fookuse pannud sellele, millega sa rahul ei ole ning näed seda nüüd reaalsuse peegeldusena oma partneri pealt?

Meie oma suhtes (koos 18a) oleme hakanud suhet mõõtma 10 palli süsteemis. Millest 10 on maksimum. Ja kui meie vastused lähevad ikka alla 6 siis on meil ASAP midagi vaja ette võtta, et see ei kukuks veelgi madalamale. Suhte mõõtmist soovitan ka kõikidele teistele paaridele, sest see avab mõnusa dialoogi arutluseks mis on tehtud ja mis oleks vaja veelgi paremaks muuta.

Tänapäeva tempo on paljudel meie ühiskonna korralduse tõttu meeletu. Enamik töötab 40h nädalas, millest vabu päevi on vaid 2. Kui perekonnas on lapsi ja lastel trenne siis palju vabu õhtuid üldse alles jääb iseenda hobidele? Lisaks kui lastel on sõbrad ja sõpradel on iganädalased sünnipäevad. See on üks keeruline kompott, milles laveerimiseks on vaja aega väga teadlikult ise võtta ja planeerida!

Seega kui tunned et suhe ei vasta enam Sinu ootustele, et ei ole see mida sa tahaksid oma elupäevade lõpuni kogeda siis vaata esmalt peeglisse:

Kas kõik teised aspektid Sinu elus on viimase peal?

Kas sul on piisavalt võimalusi eneseteostuseks?

Kas su välimus ja kaalunumber pakuvad sulle rõõmu ja rahuldust?

Kas oled ise piisavalt sotsiaalne?

Kas tegeled enesearenguga ja toidad enda keha, hinge ja vaimu positiivse ja rahuldustpakkuvaga?

Sest sinu suhe on peegeldus sellest, mis toimub Sinu enda elus. See on kõige ausam ja vahetum ja igapäevasem (eriti kooselu puhul).

Ära tee rumalaid ja tormakaid otsuseid enne kui oled kõik teised elu aspketid üle vaadanud ja korda teinud.

Merili

AINUS PÕHJUS, miks meil ei ole seda mida me tahame, on selles, et me mõtleme rohkem sellele MIDA ME EI TAHA.

Kuulame korraks oma mõtteid ja sõnu.

Külgetõmbejõu seadus (Law of attraction) on absoluutne ja selles ei ole vigu.

Me ei taha haigusi, me ei taha kohutavaid ja hirmsaid asju, me ei taha nõmedat tööd, me ei taha olla laisad ja energiavaesed, me ei taha olla vaesed, me ei taha koguaeg tööd teha..

“Mul on nii kiire”
“Mul ei ole aega”
“Ma ei saa tulla, mul ei ole raha”
“Ma olen nii väsinud”
“Sina oled süüdi, Sa rikkusid mu tuju ära”
“Ma ei suuda”
“No keegi mind kunagi ei kutsu/ei aita”
“Ma ei saa, mul on see ja see ja see häda”

Kõik, mida me mõtleme, visualiseerimine ja räägime on seaduseks Universumile. Meie oleme algallikad ja tellimus peab meieni tagasi jõudma.

Ja oma tellimused Elule esitame me oma sõnade ja mõtetega!

Mida oled tellinud? Kui suudame märgata, millest me esiteks mõtleme. Teiseks, mida me suust välja ajame. Siis saame MUUDATUSE TEHA.

Ja kui mingi nõme hirmu mõte tuleb, mida me EI TAHA. Siis ütle oma peas otsustavalt TÜHISTATUD.
Sina kui algallikas saad saata ka uue tellimuse:” Kõik minu negatiivsed mõtted ei realiseeru, need on jõuetud!” Ja koheselt mõtled selle asemel, mida sa TAHAD.

Külgetõmbeseadust ei huvita, kas tajume midagi hea või halvana. Kas me tahame seda või mitte. See vastab meie mõtetele!

Millele väga tugevalt vastu seisad, seda ligi tõmbad.
Ema Teresa on öelnud (mälu järgi meeles) et tema ei lähe kunagi meeleavaldusele. Ta teadis Universumi seadusi. Ta ütles, et kutsuge mind rahuavaldusele, siis ma tulen.

Enesearengu huvilistele “The Secret” autor Rhonda Byrne

Kõik, mida olen selle raamatu põhjal praktikasse pannud (teadlikult või alateadlikult) toimib.

Merili

Meile pole kunagi õpetatud, et me loome oma Elu mõtete ja sõnadega. See, millest me korduvalt ja korduvalt kõneleme, saab ühel hetkel meie reaalsuseks.

Sõnad on maagia. Sõnadel on Jõud.

Kõik sõnad loovad või hävitavad!

Kui sa teed kellelegi märkuse või esmapilgul suvalise kommentaari, siis see võib teda saatma jääda kogu tema eluks. See võib seda inimest tõsta või purustada.

Mis on need hävitavad laused, mida me sõnadest moodustame:

“Sinust küll asja ei saa…”, “Sa ei ole inimeste inimene”, “Ilma meigita- kas sa oled haige?” , “Ma tean ühte inimest kellel läks samamoodi ja tal juhtus see tohutult kurb sündmus”, “kollane ei ole sinu värv”, “kas sa söödki terve tüki ära”, “Sina ei oska laulda”, “Sa ei tohiks kunagi enam niimoodi mõelda”, “Sa oled liiga imelik”, “Kes sinusugust ikka tahab” jne

Neid kommentaare, mida me suvaliselt loobime, andmata endale hetkekski aru, kuidas see võib mõjuda, on liiga palju.

Ära anna nõu, kui keegi ei küsi või kui sulle ei maksta selle eest palka. Ära kommenteeri ega avalda arvamust kui see ei too õiglust, armastust ega loo väärtust.

JAH- lihtne kirjutada, lihtne öelda aga no väga keeruline jälgida! Ongi keeruline, me ei ole kunagi pidanud seda tegema. Aga nüüd kui ma sellest teadlik olen, saan seda hakata jälgima ja muutma.

Valime teha paremini. Me kõik võidame sellest.

Merili

Ma arvan, et see juhtus 2022 aasta suve alguses. Elasime tol ajal perega Soomes Imatras ning olles füüsiliselt eraldatud sõprusringkonnast ja turvavõrgustikust, otsisin enesearenguks ja iseenda hoidmiseks koolitusi, mida perenaisena kahe pisike lapse kõrvalt jaksaksin teha.

Komistasin enesearmastuse kursuse otsa, mis köitis mu tähelepanu ja nii ma sellega liitusin. Koolitus toimub kokkulepitud kellaajal ning oli järelevaatamise võimalusega veebi vahendusel.

Ühel hetkel, kui mu elukaaslane oli lastega õues, sain segamatult videokursust järelkuulata. Olin kuulanud osa loengust kui äkki näen, et kursuse läbiviija muutub minu silme ees selliseks pruuniks, laiguliseks suureks tulnukaks kes laua taga räägib. Ja ma pilgutasin ja pilgutasin ja ta ei muutunud kohe tagasi inimeseks. Ma ehmatasin ja panin pausile, süda hakkas taguma. WTF ma just nägin, mis asi see veel oli?

Teadsin, et mu mees on õues ja tundsin ennast selletõttu vähemalt turvaliselt. Kuna uudishimu sai võitu ja mõtlesin, et äkki ma kujutasin seda endale ette siis panin kursuse uuesti tööle. Ja inimesest sai jälle selline veider tulnukas. Pigem selline kleepuv ja ebameeldiv, mitte mingi nunnu roosa karvane poni tulnukas 😀

Olen seda oma elus veel näinud, kuidas päriselus inimene muutub tulnukaks ja siis tagasi inimeseks. Kokku kolmel korral.

Ma olen ikka veendunud üha enam, et me ei tea mitte kui midagi mis Universumis me tegelikult elame ja mis huvitavad tegelased meid ümbritsevad.

Täna suudan ma iseenda sagedust üsna kiiresti tõsta. Kogedes negatiivseid ematsioone siis üks äge tehnika selle jaoks on teadjanaise Mai-Agate Väljataga õpetus. Ainult üks lause.

Pead endale ütlema:” Mina kogen praegu (mis tunnet)..” alguses see tunne võib võimenduda aga kui 7x öelda sisemiselt otsustavalt siis see tunne on läbikogetud, õpitud ja rohkem me sinna energiat ega jõudu ei anna. LIHTNE!

Oleks ülimalt põnev kuulda, kas keegi postituse lugejatest on millegi sarnasega kokku puutunud?

Merili

Mingi hetk selles “uues maailmas” olles. Selgituseks siis uus maailm avanes minu jaoks reiki ellu tulemisega. Mul on nagu kaks ajajärku, üks mina ja kinnise maailmavaatega Merili- see robot, kes ei pidanud ise mõtlema ega milleski kahtlema vaid tegi nii nagu normid ette näevad. Ja siis see teine, veits rebel Merili, kes tahab mässata ühiskonna reeglite vastu ja inimesi raputada, äratada ja öelda, et avage silmad, Maailm on palju enamat. Sa ei ole su keha, Sul on keha. Sa oled siin näidendis ise õppimas ja kogemas, Sinu hing tahab õppida ja areneda.

Ma olen ise samamoodi õppimas ja ei tea megapaljut, mis on. Olen tihti laisk ja oma vanade harjumuste ja mustrite ori, kes laseb egol nii palju end juhtida. Ikka ma kukun vanadesse sissetallatud radadesse- mis mind ammu enam ei teeni ega tõsta, vaid kahjustavad, tagasi.

Kui kord olen ma kogu Universumi armastust täis, valan õnnepisaraid tänulikkusest ning armastan kõike sügavalt.. Siis vastandiks tunnen end ka ebapiisavana, väärtusetuna, enesehaletsuses. Aga õnneks ma märkan seda osa endas ja tean, et siin on alati midagi õppida. Tihti juhtub see tsipa hiljem aga olen nende kogemuste eest ikkagi tänulik, et vabastada see raskus ja udune olek.

Aga loo juurde tagasi tulles. Kui hakkasin oma “teadlikkuse ringi” suurendama siis tekkis selline hasart, käia igalpool kus võimalik ja proovida kõike. Loomulikult ma tol ajal naiivsena eeldasin, et kõik kes tegelevad hinge arendamise ja spirituaalsete praktikatega – nad kõik on suuremeelsed, head ja tegutsevad ainult armastusest.

Läksin ühe noore tüdruku vastuvõtule Tallinnas. Ma ei mäletagi enam kuidas see reklaam minuni jõudis aga teadsin, et tahan minna. Ja Jumal tänatud! Seanss temaga oli täiesti erakordne ja imeline.

Juhendatud meditatsiooni käigus, istusin ma ühel hetkel istukile. Nägin enda ees ruumis seismas hiiglaslikku, peaaegu laeni ulatuvat energiakogu. Mu keha läks automaatselt palveasendisse. Käed palves ma kummardusin ta ees. See oli väga väga võimas ja eriline tunne. See energiakogu oli elus ja liikus, vb oli seal veidi sinakat ja rohelist tooni. Mäletan, et tahtsin enda eest käsi läbi panna aga ei saanud, sest see energia mass oli nii tihke ja tugev et mul ei õnnestunud. Küsisin seansi juhendajalt, et kas ta ka näeb seda. Ta vastas, et jah.

Äkki ma hakkasin oma mõlemas käes tugevaid surinaid tundma. nagu sõrmeotsest oleks laetud midagi väga intensiivselt mu kätest üles. Ma tundsin nii suurt armastuse ja õnnistuse tunnet. Pisarad voolasid samaaegselt katkematult mu põskedele, ilma et ma oleksin neid pühkinud. Mingi hetk sai see läbi, ma tänasin oma mõttes seda energiat. Ma usun, et ta oli kõrgeim mina või väga armastav ja võimas ingel. Peale seda hetke olin ma ruumis aga samas ma olin ise ka see ruum. Ma vaatasin lauda ja olin justkui ise see laud. Mäletan, et mõtlesin et kas see on üksolemise tunne?

Sõitsin peale seanssi Tallinnast Pärnusse tagasi ja olin lummatud sellest kogemusest. Olen siiani.

Merili

Ma usun, et kõik kes on näinud oma silmaga justkui nähtamatut või saanud kogemuse, mida on raske mõistusele ära seletada, on kahelnud oma kogemuses. Esimene ja peamine küsimus, mida siis küsitakse on see, et äkki ma kujutasin seda ette?

Aga äkki ei kujutanud?

Mäletan, et olin samal päeval saanud Reiki teise astme pühitsuse. Terve õhtu oli minu sees kummaline tunne, et täna juhtub midagi. Olin lapsed magama pannud, elukaaslane oli tol ajal välismaal tööl ning magasin üksinda oma voodis. Kohe üldse ei julgenud magama minna, sest see tunne “kohe juhtub midagi” oli nii suur.

Lõpuks väsisin sellest ootamisest ja jäin magama. Olen edastanud oma õpetajale alljärgneva kirja 23.05.2022

Tere

Ka soovin väga jagada enda kogemust, mul hetkel veel ei ole elus kedagi, kes seda mõistaks või oskaks seletada.

Eile ma ei saanud üldse magama jääda. Ma olin nii ärevil ja teadsin nagu ette, et öösel hakkab midagi toimuma. Mulle jäi tugevalt meelde see vaimude tund 00-4. Lõpuks kuidagi loobusin ootamas. Poeg ei maganud ka hästi ja läbi une ütles ei, käisin öösel 2x tema tuba puhastamas reikiga ja käskisin võõrastel energiatel välja minna, tegin veel akna lahti et kosmosesse saata. Igatahes lõpus võtsin ta oma tuppa, sest tundsin et nii on parem.

Mingil hetkel ma olin ise nagu teki all ja ei julgenud vaadata. Mingi hääl ütles, et nüüd hakkab, et ole valmis. Paremalt laenurgast tuli mingi hõljuv kuju, ta oli hästi väike. Minu jaoks ebamugava häälega. Ma öösel peale seda panin kirja nii:

Paremalt laest vasakuke, veidra häälega. Alguses kartsin aga hiljem ei. Mingi oi noor neiu vms, ära karda, mul on ülesanne, kas oli et elu toob mingi 3 nööpi? Et maga hästi ja lae enda füüsilist keha päikeseenergiaga, mu kontakt sinuga läheb veelgi paremaks. Ma peas teadsin, et hakkab hakkab, et nüüd hakkab. Und ei tulnud ja tundsin ja kartsin midagi. Reiki valgus, viskasin seda reikiga ja valgusega ja ütlesin veel mitu korda armastus.

Peale seda kadus hirm ja sain lõpuks magama jääda.

Kas see oli mu tugev ettekujutlus sest me rääkisime sellest, sest minu mäletamist mööda ma ei vaatanud lakke ja peitsin end teki all😀  või kas see oli päris ja kui mingid ülesanded tulevad või antakse siis kas peab neid tegema?
Samas kui rahunesin ja see läbi oli, kestis hästi lühikest aega, siis ma tänasin kogemuse eest.

Olen igasuguse vastuse eest hästi tänulik!

Õpetaja saatis vastuseks, et olen eksamiga väga hästi hakkama saanud ning olen “teadlik unenägija” lisaks kirjutas ta sinna palju muud, mis mind rahustas ning kergenduse tõi.

Ma mäletan täpselt selle olendi häält, keda ma nägin. See oli selline Ita Everi häälega väike karvane palli kujuline pruuni värvi olevus 😀 See oli nii veider. Samas jällegi väga lahe kogemus ja minu teadlik selline teistmoodi kogemus.

Ma kirjutan neid kogemusi blogisse, et esiteks talletada need kogemused ja üles kirjutada, et ma ei hakkaks neid oma peas moonutama ega valesti mäletama. Teiseks sellepärast, et kui keegi on saanud sarnase kogemuse ja on samuti oma teekonna väga alguses siis oleks mul endal olnud vägagi toetav sarnaseid lugusid lugeda.

Ma võtan endale eesmärgiks nädalas meenutada vähemalt 3 lugu ja neid siis jagada.

Olen jätkuvalt uudishimulik, mis kõik võimalik on ja mida ma veel tajuda, näha ja kogeda suudan 🙂

Merili

Ma armastan teist inimest alati sellel tasemel kui palju ma armastan iseennast. See ei saa minu vaatest kohe kuidagi teisiti olla.

Tihti seavad armastusenäljas naised oma mehe endast ettepoole, pakuvad oma tühjast tassist seda, mida ise vajavad, lootuses et mees neid samamoodi kohtleb. Kuid puudus loob alati puudust. Sa ei saa anda seda, mida sul endal tegelikult ei ole. Olen seda kogenud ja valusalt sellest õppinud ja õpin siiani.

Et armastada meest, pead esmalt armastama iseennast. See võib tunduda alguses veidike võõras mõte, kuid harutagem seda mõttelõnga lahti.

Aseta ennast hetkeks mehe kingadesse ja vaata iseennast läbi mehe silmade. Mida sa näed? Kas mehe igapäevane vaatepilt on särav, rõõmus ja enesekindel naine? Või igapäevaselt ootab meest ees näägutav, vihane, väsinud ja kurnatud naine, kes tere asemel kohe konflikti alustab?

Lugesin hiljuti ühte õpetlikku lugu. Naine läks terapeudi juurde, tundega et mees ei armasta teda enam. Nende vahel puudub igasugune intiimsus ja nii kui mees koju jõuab hakkab nendevahel teravmeelitsemine. Terapeut andis naisele Indiast toodud õnnistatud ja pühitsetud vett, ühe pudeli. Soovitas vett lonksuga suhu võtta ja 10 sekundit suus hoida just sel momendil kui mees uksest sisse astub. Naine tegigi nii nagu oli soovitatud.

Esimesel päeval ootas meest veidi ebalevalt koju, kaheldes kas püha vesi toimib. Mees siis tuligi ning naine võttis vee suhu ja luges mõttes kümneni, oli vaikus. Ta nägi oma mehe silmadesse. Järgmisel päeval kordus sama ning mees vaatas ka naise silmadesse, kodus oli rahulik ja vaikne. Kolmandal päeval hakkas naine üha enam püha vee vägevusse uskuma ning mees jõudis töölt pisut varem koju ning naine ootas juba veelgi suurema elevusega, et saaks ikka püha vee mõju katsetada, et no äkki oli ikkagi juhus. Kordus sama mis eelnevatel päevadel. Nende vahel tekkis pikem silmside, ilma sõnadeta. Naine suutis vee alla neelata ning nende pilgus oli mõistmine ja äratundmine nii nagu esimesel kohtumisel. Nad nägid lõpuks teineteist, nad tahtsid üksteist puudutada ja ärkasid justkui mitme aastasest unest, sest nendevaheline konflikt ei lasknud neil üksteist tõeliselt näha. Nad suudlesid teineteist hellalt ent kirglikult ning veetsid koos tõeliselt unustamatu öö. Järgmisel teraapia vastuvõtul rääkis naine terapeudile, kui imeline on püha vesi ja ta sooviks seda juurde. Sellepeale rääkis terapeut, et tegemist oli kõige tavalisema pudeliveega ning vahepeal on vaja esimesena keel hammaste taga hoida, et vaikuseks tekiks ruumi.

Mehe turvapaik, rahupaik ja kindlus on kodu. Tema naine ja perekond. Ta tuleb justkui “sõjatandrilt” ning vajab, et saaks aeg ajalt pea naise sülle panna ja lihtsalt olla, vahepeal nagu väike poiss. Me kõik vajame seda.

Mehe jaoks on vajalik, et sa märkad tema panust perekonna heaks. Et sa tunnustad teda ja kuulad teda kohalolus. Tunned huvi tema tegemiste vastu. Kui oled kodus enne meest siis võta alati oma mees ukse juures vastu. Mine tee talle kalli ja musi, anna talle märku kui hea meel sul on, et ta on jõudnud koju. Jäta selleks hetkeks oma tegemised pooleli ja lihtsalt mine. Mõtle kui hea tunne sul on kui sind niimoodi koju oodatakse. Meie peres on see alati nii olnud ja lapsed käituvad samuti meie eeskuju järgi.

Räägi oma laste ning sõprade ees mehest lugupidavalt. Öeldakse, et mehe parim visiitkaart on tema naine. Ning võimeka ja väeka mehe taga on naine, kes toetab teda tingimusteta. Kes näeb mehe tõelist potentsiaali ja targalt oskab meest sinna teele suunata.

Mees ei saa olla SEE mees kui tema kõrval on väga tugevalt meesenergias naine, kes kõike kontrollib ning oma meest tegelikult ei usalda. Kontrolli naiseliku kavalusega käest ära andes võib see alguses olla konarlik, sest uus ja muutunud olukord võib kõigi jaoks olla ebamugav, kuid järjepidevus ning tunnustamine seal, kus väga hästi sai, aitavad kasvatada mõlema poole enesekindlust ja nii saab vaikselt tasakaalu paika.

Mees tahab teada, et naine hoiab, armastab ja toetab teda ka nendes ettevõtmistes, mis tunduvad esmapilgul võimatud. Ning kui mees peakski eksima siis mitte kunagi ei tohi naine oma meest süüdistada ja veel hullem korduvalt ja korduvalt süüdistada, et too võttis vastu vale otsuse. Need kes on eksinud on tõenäoliselt kordades rohkem ka õnnestunud.

Kirjapandud mõtted käivad loomulikult terve paarisuhte puhul.

Kuid ainus, mis on tõeline ongi armastus. Kui tekib tunne, et armastus on otsa saanud siis tuleb väga ausalt ja valusalt esmalt peeglisse vaadata. Kas ma ennast ikka armastan? Ega ma ei ole unustanud enda eest hoolitseda? Millal ma tegin midagi sellist, mis mind särama pani ja õnnelikuna tundma.

Mu mees on öelnud, et tema tahab mind õnnelikuks teha ning on õnnelik siis kui mina olen õnnelik. Minu arvates ei saa me teisi õnnelikuks teha, õnn on seisund mille me ise valida saame. Meie partner on meie suurimaid õpetajaid ja justkui peegleid. Meile tundub, et kui kaaslane on rõõmus siis oleme ka meie rõõmsad. Tegelikult on see sinu enese peegeldus.

Seega, et armastada mees, armasta iseennast. Vali iseennast ja vastuta enda õnne eest.

Oleks väga huvitav kuulda erinevate meeste vaatenurki, kuidas armastada meest? Kuidas Sina mees soovid, et oleksid armastatud?

Aitäh lugemast

Merili

Kas oled esitanud endale küsimuse, miks me siin oleme?

Miks ma elan just seda elu selles kehas?

Mis on minu elu mõte?

Mis on kogu selle Maailma mõte?

Mis on Universumi mõte?

Kas inimene on tõesti disainitud ühiskonna normidele vastavalt liikuma ühest süsteemist teise kuni lahkub siit maisest kehastusest?

Kas elame selleks, et oma parimad ja tervemad aastad rassida teha tööd, mida ei armastata, müüa ära oma aeg, lihtsalt et siis pensionini välja jõuda ja siis surivoodil kiruda, kuidas oleks võinud noorena kuulata oma südant ja teha neid asju, mis vähegi elusa tunde andsid?

Kas õnnelik olemine ja vabadus on luksus, mis on tänapäeval saanud muinasjutuks?

Kas meie eluteed on ettemääratud, kas kõik on juba otsustatud ja saatuse poolt paika pandud või saame ise oma elu luua täpselt selliseks nagu soovime?

Kui oleme oma elu loojad- miks siis üle poole selle planeedi elanikest on õnnetud?

Miks ei loo inimesed kui loojad endale siis paremat elu?

Miks meile seda koolides ja lasteaedades ei õpetata?

Miks meile näidatakse nii palju vägivaldseid filme, miks lubatakse tapmis ja tulistamise arvutimänge ja siis imestatakse, et meie Maailmas on sõda?

Kui oleme loojad, miks loome siis sõdu, kannatusi, nälga ja haigusi, konkurentsi ja vihkamist?

Miks me mõtleme ühte aga teeme teist?

Miks me kardame saada nendeks, kes me tõeliselt oleme?

Miks me tahame teistele inimestele meeldida, kui nad ei meeldi isegi iseendale?

Miks on nii tähtis olla võimupositsioonil, teenida raha, kuid seejuures sisemiselt surra?

Kellele me seda etendust teeme?

Kust tulevad meie mõtted, kuidas ma saan üldse kindel olla et see mõte on just minu mõte?

Kui palju oleme me manipuleeritavad?

Mis ja kas midagi saab üldse peale surma?

Kas kõige suurem julgus on elamine, elamine kasvõi kõigile tavadele ja normidele ja ootustele mitte vastates?

Miks ja kust tuleb signaal, et me pole piisavad?

Kellele on kasulik, et me tunneme end ebapiisavana?

Mis on hirm ja miks ta tekib, kus ta tuleb ja kuhu ta läheb?

Kui ma saan ühele küsimusele vastuse siis kuidas ma tean, et see on lõplik, et see on tõde?

Minu hea tuttav on öelnud, et tõde on piiratud teadvuse teadlikkusega. Ja minu jaoks on see naelapea pihta. Mis ühel hetkel on iga ihurakuga tõde võib teadlikkuse kasvades olla vaid väikene osa tõest. Või mis aasta tagasi oli tõde võib tänaseks seda mitte olla. Elu on liikumine, elu on pidevalt muutuv.

Küsimustega võibki jätkata. Ja kus tulevad need küsimused? Miks on osadel huvi ja uudishimu selliste teemade osas, kuid osasid jätab see täiesti külmaks?

Merili