Kahekümne nelja tunniga oli minust saanud kui hullumeelne. Ma ei suutnud paigal istuda. Mul oli kui nõges püksis, ma olin närviline ja kergesti ärrituv. Kõhus keeras ja kurgus nööris ja nahk kiheles. See oli forelsket, mitteteaduslik norrakeelne sõna, mis mulle väga meeldib. Ma tunnen, et mul on forelsket. See on eufooriline, sõltuvust tekitav tunne, mis haarab sind, kui oled armunud või arvad, et oled, ja sellega kaasneb uus särav seksuaalne laeng ja petlik tunne, et see inimene võib olla täiuslik.
See on deliirium, tohutult intensiivne kiindumus, roosad prillid ja pealetükkivad ilmekad unelmad. Psühholoogid kasutavad selle kohta vahest teist terminit: limerence. Limerence ja forelsket on ihale ja ebakindlusele viljakas pinnas.
Stephanie Wood
“Võlts”