Kui me oma uue silmarõõmuga e-kirju vahetame, temaga baaris kohtume, ta nägu uurime, põgusalt ta kätt riivame, ta huuli puutume, täitub dopamiini-tasusüsteem sügaval meie aju iidses limbilises struktuuris neurotransmitterite ja hormoonidega ning see tekitab teatud füüsilise ja emotsionaalse reaktsiooni. Selle suure aktiivsuse ajal väikeajumandlis, hipokampuses, sabatuumas ja eriti kõhtmises katendiaalas teeb stressihormooni kortisoolitase märgatava hüppe: aju otsustab, et armastus on kriis, millega tuleb tegeleda.
Kortisoolitase on kõrge ka üldise ärevushäirega inimestel. Neurotransmitteri serotoniinitase, mis on kõrgem, kui meil on heaolutunne, ja mis on vähem aktiivne, kui oleme masenduses, kahaneb sellises määral, et serotoniinitase inimesel, kellel on uus armastus, on sarnane nende inimestega, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire.
“Armastus on tegelikult omamoodi sarnane sõltuvusega”. Samasuguseid “ma ei suuda oma peast välja saada” mõtteid nagu obsessiiv-kompulsiivse häire puhul on näha ka armumise juures.
Samal ajal tõuseb lakke kõige tähtsama tasukemikaali, neurotransmitterite dopamiini tase. Kogu see palavikuline aktiivsus leiab aset aju samas piirkonnas, mis on aktiivne kokaiinist või alkoholist sõltuvuses oleva inimese puhul. Ja nagu mis tahes sõltuvuse puhul, muutub meie kihk sõltuvuse tekitaja järele järjest tugevamaks ning me võtame üha suuremaid riske, et saada seda, mida ihaldame.
Kui dopamiini-tasusüsteem on sellises seisundis- “väga imelisel ja kummalisel viisil üles ärritatud”- siis kuidas peaks inimene üldse suutma teha arukaid otsuseid?
Hulluks pole läinud mitte ainult dopamiini tasusüsteem aju muutlikus limbilises süsteemis. Aju kalkuleeriv eesmine sagar on samuti “mind maha jätnud”.
See ajukoore osa, mis aitab sul teha kriitilisi otsuseid, on armastusest mõjutatud ja negatiivne informatsioon ei kandu edasi nii hästi kui tavaliselt. Seetõttu ei suuda me teise inimese iseloomu eriti hästi hinnata.
Kui armud tekib sul tunne, et võib-olla õnnestub sul viimaks leida leevendust oma sisemisele üksildusele, mis on nagu meeleheitlik janu.. seetõttu tunned sa mõnda aega, et oh taevas, viimaks vabanengi sellest kohutavast üksindusest.. See võib tekitada teatava muutunud teadvuse seisundi.. justkui oleks kogu see varustus, mis laeva kursil hoiab, rivist väljas.
Jacqueline Olds ja Richard Schwartz
psühhiaatrid, paariterapeudid, Harvardi meditsiiniülikooli proffessorid ning McLeani psühhiaatrihaigla konsultandid, õnnelikult abielus üle 40 aasta.
Stephanie Wood
“Võlts”